liisu: Raamat

Ma loen enamasti fanttasia- või seiklusjutte kuna need meeldivad mulle kõige rohkem. Mulle meeldivad välja mõeldud olendid ja pöörased seiklused. Minu üks lemmikuteset raamatutest mis praegu meelde tuleb on J.K. Rowlingu Harry Potteri sari. Minu kõige lemmikum raamat sellest sarjast on 7. raamat "Harry Potter ja surma vägised".
See raamat räägib kolmest vaprast noorukist Harryst, Ronist ja Hermoniest, kes elavad võlurite maailmas ning kes võitlevad kõige kardetuma ning võimsama võluri vastu. Nad tahavad teda hävitada kuna see must võlur tahab võtta üle tervet maailmat. Kuid see ei ole sugugi kerge, kuna must võlur on enda hinge lahutanud seitsmeks tükiks ning peitnud need erinevatesse talle tähtsatesse ajadesse. Et seda võlurit hävitada tuleb Harryl, Ronil ja Hermoniel leida üles need asjad ning hävitada need. Raamatu lõpuks suudavad nad ka selle must võluri hävitada kuid selleks peavad nad läbi elama palju ohtlikke seiklusi.

"Harry Potter ja suma vägised " raamatu esikülg

J.K.Rowling on sündinud 31.juulil 1965. aastal Inglismaal Yate’i linnakeses. Kui Rowling oli 4-aastane kolis perekond läheduses asuvasse külasse - Winterbourne’i. Ta hakkas käima St Michael’si Põhikoolis. Kooli vanaealine direktor, Alfred Dunn, olevat raamatu „Harry Potter“ tegelase Albus Dumbledore loomisel inspiratsiooniallikaks.
Üheksa aastaselt kolis Rowling taas, seekord Tutshilli külasse. Noore teismelisena andis Rowlingu vanatädi talle väga vana eksemplari Jessica Mitfordi autobiograafiast „Hons and rebels“. Mitfordist sai Joanne’i kangelane ja luges läbi kõik tema raamatud. Rowling hakkas käima Wyedean’i Koolis ja Kolledžis. Ta on öelnud, et Hermione tegelane raamatust „Harry Potter“ on karikatuur temast kui ta oli 11-aastane.
1990. aastal, kui Rowling oli neli tundi edasi lükatud rongireisil Manchesterisse, tuli täielikul kujul tema mõtteisse idee noorest poisist, kes astub võlukunstikooli. Jõudes Claphami teede ühenduskohani alustas ta kohe idee kirja panemisega. Sama aasta detsembris suri Anne Rowling, Joanne’i ema. See mõjutas raamatu kirjutamist ning seetõttu tutvustas ta „Harry Potteri“ esimeses osas ka Harry kaotusvalu, kuna teadis seda tunnet hästi.
1995. aastal oli Rowling lõpetanud oma käsikirja „Harry Potter ja tarkade kivi“ jaoks oma vana manuaalse trükimasina abil. Christopher’i Kirjandusagendid nõustusid Rowlingut esindama kirjastaja otsinguil. Raamat toimetati kaheteistkümnesse kirjastusse, millest kõik keeldusid. Aasta hiljem sai Rowling lõpuks rohelise tule, kui Barry Cunningham Bloomsbury’st, väikesest kirjastusest Londonis, otsustas raamatu avaldada. Suure tänu võlgnes Rowling Bloomsbury direktorile 8-aastasele tütrele Alice Newtonile, kellele anti esimene peatükk lugeda ja kes kohe järgmist nõudis. Kuigi Bloomsbury oli nõustunud raamatu avaldamisega, soovitati Rowlingul hankida päevatöö, sest oli väike võimalus lasteraamatute pealt teenida. 1997. aastal sai ta Šoti Kunstide Konsulilt 8000 naela, millest piisas edasi kirjutamiseks. Järgneval kevadel toimus Ühendriikides oksjon romaani avaldamisõiguste peale ning selle võitis Scolastic Inc. Pakkumisega 105 000 naela.
Raamatu järg „Harry Potter ja saladuste kamber“ avaldati 1998. aasta juulis. Kolmas osa „Harry Potter ja Azkabani vang“ 8. juulil 1999. aastal ja neljas osa „Harry Potter ja tulepeeker“ 8. juulil 2000. aastal. "Harry Potter ja Fööniksi ordu“ ilmus 21. juulil 2003. aastal, „Harry Potter ja segavereline prints“ 16. juulil 2005. aastal ja viimane osa „Harry Potter ja surma vägised“ 21. detsembril 2006. aastal.