Koer on üks vanemaid koduloomi. Ta kujunes 8000 aastat eKr tõenäoliselt halli hundi ja mõne teise koeraperekonna liigi kodustamise, ristamise, sihipärase valiku, suunava kasvatuse ja taltsutamise tulemusena. Paleoliitikumi inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama jahikoertena ning ka ja veoloomadena, karjakasvatuse arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi bioloogiline plastilisus on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva tõu.
Koer on sotsiaalselt intelligentne loom ja kutsikast alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge jahi-, töö- ja seltsikoerteks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, kaitse- ja jahiinstinkt ning hõlbus dresseeritavus.
Inimesed, kes on tõukoertest huvitatud ja neisse pühendunud, koonduvad kennelorganisatsioonidesse.
(href="http://et.wikipedia.org/wiki/Koer">http://et.wikipedia.org/wiki/Koer)
Koera karvkate on tihe. Allpool on pehme villkarv, sellest ulatub välja läikiv okaskarv. Olenevalt koera tõust on tema karv kas lühike, pikk, lainjas, sirge, pehme, karm jne. ja väga erineva värvusega (must, pruun, punane, valge, kollane, laiguline jne.). Ka häälitsemine on väga erinev, olenedes koerast, tema meeleolust, olukorrast - ta uriseb, haugub, vingub, ulub jne.
Enamasti kevadel sünnitab koer pojad (kutsikad). Algul on kutsikad pimedad. Nägijaiks saavad nad umbes pooleteise nädala pärast. Emaloom hoolitseb oma poegade eest hästi: toidab neid, hoiab nad puhtad, neid tihti lakkudes, mängib nendega ega eemaldu poegadest kaugele. Koer on imetaja. Poegi imetab ta ligi 40 päeva. Selleks ajaks on kutsikatele kasvanud juba hambad ja neid võib toita liha, juurvilja, leiva ja muu toiduga. Üldse sööb koer kõike seda, mida inimenegi. Eriti maitseb talle liha. Tingimata tuleb koertele, eriti aga kasvavatele koertele, anda konte närida, et nende luustik muutuks tugevaks.
(http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/8talu/koer.htm)
Lõuna-Korea teadlaste väitel õnnestus neil kloonida helendavad koerad.
Teadlased kloonisid neli inglise madalajalgset hagijat, kirjutab AP.
Teadlaste väitel on helendavad kloonkoerad punakad ka päevavalguses, mitte ainult ultraviolettvalguses.
Kloonitud koerte kehades on proteiin, mis paneb nad ultraviolettvalguses helendama.
Koerte kloonimise eesmärgiks oli otsida raskete haiguste ravivõimalusi.
Kõik neli kloonkoera said nimeks Ruppy. See nimi tuleneb kahest inglisekeelsest sõnast - «ruby» (rubiinpunane) ja «puppy» (kutsikas).
Uurimisgrupi juht, Seouli ülikooli professor Lee Byeong-chun selgitas, et koerte punase helenduse tekitavad niinimetatud fluorestseerivad geenid.
USAs, Jaapanis ja Euroopas on selliseid katseid tehtud hiirte ja sigadega, kuid mitte koertega.
«Tähelepanuväärne ei ole mitte see, et koerad punaselt helendavad, vaid see, et me suutsime geene siirata,»(http://www.elu24.ee/113246/louna-koreas-klooniti-helendavad-koerad/)
(http://mangukoobas.lahendus.ee/id/27/monster/444417/)
